Kuidas ropust ja haiglasest elust elegantselt kirjutada ja anda kõigele seeläbi teine, igavikuline mõõde, seda saaksid Tacituselt õppida kõik. Napid, aga väga tuumakad üldistused, surmlik sarkasm lasevad aimata sügavat isiklikku kogemust, mille üle on pikalt järele mõeldud. Tema kordumatu stiil mõjub kergena, aga elu selle taga, stiili saavutamine ei ole küll kerge olnud.

Priske hurmaa hurmur, viljapuuaia valitsejanna, ta magab terve päeva ja luurab pool ööd. Teise poole ööst teeb võluv sammaljalg armastuse tööd, õnnistab ja suudleb universumit. Mõni julgeb väita, et ta teeb armastusetööd ka magades ja luurates. Iga hingetõmme on uuendav eliksiir, mis külvab ja lõikab – headust ja ilu, tõde ja olemise suurust. Saladusest kantud saladusse, paotades vihjeid õrnusest vaid neile, kelle silmad suudlevad hurmaa magusat vilja.

Bokside vahel liikudes nägin ühes kohas kastides väga suuri maasikaid, ikka väga väga suuri. Need olid otstest valged, suurte pooridega, keskelt punased ja teiselt poolt otsast rohelised. Tavalise õuna suurused.
Kui ma sinna maasikate juurde seisma jäin, tuli juurde üks mees, kes esmapilgul tundus kurja ja isegi vägivaldse hoiakuga. Tema aga pakkus mulle maasikaid maitsta ja see eelnev tunne kadus sellega kohe ära, pigemini tekkis hoopis sümpaatia. Võtsin ühe maasika vastu ja võtsin selle endaga kaasa ning tulin sealt tulema. Maitsmata see jäigi.

Ibn Arabi käsitleb oma lühikeses, aga tihedas teoses “Neli tarkuse sammast” nelja vaimse teekonna vundamendiks olevat praktikat ehk „tarkuse sammast“: vaikus (ṣamt), eraldatus (ʿuzla), paast (ṣawm) ja tähelepanelikkus / ärkvelolek (yaqẓa / murāqaba)

Ibn Arabi toob näite sellest, kuidas mõista Koraani. See on nagu herbalisti poe külastamine, kui sisse võtta kõik rohud, siis on see kahjulik ja mürgine, aga kasutades rohtusid vastavalt vajadusele ja liialdamata, mõjuvad need tervendavalt. Sama võib öelda ka iga muu asja kohta, sest asju ja teadmisi on lõpmatult – tuleb osata valida, hästi ja mõõdukalt.

Ibn Arabi kirjutab, et on olemas Üks Olemus, kellel on palju nimesid ning palju omadus- ja tegusõnu. Suudeldes mind ja sind, loob Üks Olemus iseenda pildi maisesse vormi. Nimeks saab talle Aadam, kes on tehtud savist (mullast). Seejärel õpetatakse Aadamale kõik Ühe Olemuse nimed, omadus- ja tegusõnad. Võttes peoga madalast ja peites selle sisse kõige kõrgema.