Kõrb ja eksootika.
Soojus, tühjus ja igatsus. Kõrberomantika kui miraaž – midagi mis on seal, kuid mida pole siin. Ja kõrbenukrus, mälestused elatud eludest ja armastusest.
See tunne on õrn, ja kaob sama kiiresti, kui on ennast ilmutanud. Kindel viis seda kaotada on reaalselt kõrbe minnes.
We sooner or later notice that the power of longing is more durable than the thrill of possession.
Francine Prose, The Lives of the Muses
Selle maaliga sai üks mu pikaleveninud plaan reaalsuseks. Kujutada soojust nii värvide, kui ka pildil kujutatuga.
Mütoloogia, ajalugu, kõrbekultuur – suur rikkus vaeses keskkonnas. Kas võib nii olla, et materiaalse külluse kahanedes avardub hinge suurus?