Nagu talvine päike, põhjatuli või valguskiir läbi jääkristalli. Mööda maad aeglaselt veerev valguskera – sa oled häbelik ja naljalt sind näha ei saa. Kui sa kord kolme nädala tagant välja ilmud, lööd oma karge valgusega hinge kinni, et siis see jälle üles sulada.
Need olid mõned mõtted ja vaimupildid teose loomisel.
